Katsetasime sel aastal Knigths Castle Alice’ i pakutud ideed raamatute jõulukalendri kohta. Mulle meeldis see idee, sest pakis ei pea olema ainult uued raamatud, vaid ka vanad, kuid veidi unustusse vajunud. Nii ma seletasingi lastele, et see on minu tehtud mäng (st päkapikud pole asjasse segatud) ja et ma pakkisin siia raamatuid ja iga päev avame ühe paki ja loeme koos.
Mis siis oli tulemus?
- Valisin talve või jõuludeteemalisi raamatuid. Kui need said otsa, siis sekka ka muid, mis muidu tähelepanuta jäänud või mida ma ei olnud seni veel tutvustanud. Päris uued olid vähesed.
- 20+ raamatu pakkimne on üks igavene tüütu tegevus. Ma esialgu ei pakkinudki 24 raamatut, sest mul ei olnud tol hetkel neid kohe võtta. Vist sai u 20.
- Ma ei kasutanud ühtegi uut pakkepaberit. Nu et öko olla. Mõned olid vanad alles hoitud paberid, mõned olid ajalehes, mõned vanas tapeedis, mõned suures värvilises paberis ja mõned uutes köögirätikutes 🙂
- Seda mängu saab teha nii nummerdamisega kui ilma. Ma tegin ilma, sest tahtsin lastele jätta valikuvõimaluse. Tirts valis loomulikult kõige sädelevama paberi. See on vanusega kaasnev nähtus, mulle tundub. Ma kasutasin seda paberit siis kohe uue raamatu pakkimiseks. Ka järgmisel päeval valis ta selle paberi 🙂
- Tirts oli sellest mängust vaimustuses. Tal on üldse üks kinkide pakkimise maania ja juba pool aastat ta muudkui pakib meile mänguasju ja toob “kingiks”. Seega talle väga sobis, et tal on nüüd iga päev üks pakitud üllatus.
- Kahe-aastasega ma seda mängu teha ei soovita. Pisipiiga soovis ka ise raamatut valida. Tulemus oli, et meil läks kaks raamatu päeva jooksul. Mõnikord avas ta paki juba ennelõunal! Mõnikord ma vaidlesin temaga, kuid suurt tüli ei tahtnud ülest tõmmata, sest lõpuks peaks see mäng ikkagi lõbus olema. Kahesele ei ole “üks raamat päevas ja praegu pole veel õhtugi” veel arenguliselt kuigi sobiv mu meelest (kindlasti on erandeid ja äärmiselt sõnakuulelik Tirts oleks omal ajal ka mu esimese märkuse peale aru saanud, aga see selleks).
- Sõna said ka luuleraamatud, mis muidu meil eriti lugemislauale ei satu. Ausalt öeldes olen ma nüüd lasteluuleraamatute vaimustusse langenud.
- Mõni raamat oli Tirtsu (4a) jaoks siiski liiga varane (nt Lumekuninganna täisversioon).
- Mõne vana tuttava raamatu juures oli siiski tunda pettumuse noote, et see ju vana… Siis ma tuletasin meelde, et selles mängus ei peagi uued olema ja mõtle kui kõik oleks uued raamatud, siis me ei mahukski oma koju ära.
- Mäng lõppes meil mitu-mitu päeva enne jõule 🙂 Kuigi me olime mitmel ööl kodust ära ja need päevad jäid vahele. Aga see pisike…
- Igal juhul proovime järgmiste jõulude ajal uuesti, sest siis meil enam kahest ei ole, vaid on arukas kolmene. Eksju.
Kuidas Alice´i raamatukalender läks, loe siit – “Jõuluhõngu otsimas”. Nüüd seda pealkirja lugedes ma olen nõus – see mäng on väga hea jõulumeeleolu loomiseks! (Edit; Nüüd linki kontrollides avastasin, et alati põhjalik Alice on sellest veel detailsema postituse koos raamatute nimekirjaga teinud).
Veidi teistmoodi advendikalendrist kirjutas ka Marika siinsamas päkapikkude postituse kommentaarides. Nemad katsetasid sel aastal tegevuste advendikalendrit.
Siin piltidel ei ole kogu raamatuvalikut, sest mõned pakkisin ma hiljem juurde. Toon aga mõned oma lemmikumad välja, samuti need, millest juba blogis juttu olnud.
- Kui sajab lund
- Talv Toonekure talus – raamat, kus iga sõna algab T-tähega ja on kirjutatud trükitähtedes
- Lumekuninganna (siin piltidel teda ei ole, sest ma lisasin hiljem)
- Kus on armastus
- Konna musi
- Sünges ööpimeduses
- Pesulõksupäkapikud – seda raamatut luges Tirtsule mu mees ja sai sellest nii palju inspiratsiooni, et pärast hakkas ise neid pesulõksupäkapikke meisterdama. Ta kiitis, et geniaalse kontseptsiooniga raamat. Ise ma seda praegu ilmselt lugema ei hakka, ehk järgmiste jõulude aegu.
- Vaata! Otsi! raamatut soovitas Kristiina (vt selle postituse kommentaarides)
- Täiuslik lumemees
Kes veel raamatute advendikalendri ideed katsetasid, kuidas teil läks? Millised raamatud teie pakis olid või mida soovitaksite?
Eveli
Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.
Siit blogist inspireerituna tegin ka meie lastele (2 a ja 3a 10 k) raamatute advendikalendri. Alates esimesest advendist kuni jõululaupäevani, 24 raamatut, igaks õhtuk üks raamat.
Jõuluteemat jälgisin kaudselt. Kodust kogusin kokku jõuluteemalised raamatud, palju raamatuid sain vanaemadelt ja tuttavatelt (kusjuures osad raamatud tulid nö “laenuks”), päris mitu toredat leidu teise ringi poodidest ja mõned uued raamatud. Pakkimiseks kasutasin vanu ajalehti ja ilusaid pakkepaelu. Juurde kirjutasin “Päkapiku kirja”.
Kuna raamatukorv asus magamistoas, siis õnneks ei pidanud lapsi ka väga keelama. Paar korda pidin ette lugema, et Päkapikk lubas avada igal õhtul vaid ühe paki ja seda kordamööda. Elevust jagus siiski igaks õhtuks. Muidugi oli mõni raamat atraktiivsem kui teine. Kui lugu ei köitnud, vaatasime ainult pilte. Lemmikuteks osutusid M. Kunnase “12 kinki jõuluvanale”, ” Jõuluvana” ja M. Jouce “Jõuluime”.
Igatahes nii lastele kui ka endale meeldis raamatute advendikalender väga ja kindlasti teeme seda ka järgmisel aastal. Plaanin jõuluteemalisi raamatuid veel mõnda aega lugemisriiulis hoida, seejärel aga vaikselt kõrvale panna, et järgmisel korral oleks taas avastamisrõõmu.
Samas meeldis väga ka Marika kirjeldatud tegevuste advendikalender ja kui lapsed vanemaks saavad, tahan ka selle ära katsetada.
Igaljuhul soovin Mutukamoosi blogile vahvat uut aastat ja jään ootama järgmist inspireerivat postitust!
Aitäh, Liisi!
Ilmselt meil see häda oligi, et raamatukorv asus köögis ja oli terve päeva silma all. Ja kuna ma olen pisemaga kodune, siis terve päeva seda valvata oli väga tüütu.
Mul olid ka mõned raamatud saadud tuttavatelt. Just enne jõule saatis üks tuttav portsu vanu lasteraamatuid, teades mu huvi vanakraami vastu 🙂 Selles mõttes oli korvis laste jaoks omajagu uut avastamist.
Ja aitäh vihje eest, ma panin Jõuluime raamatu oma “nimekirja”, mida poes üle vaadata 😉
Mina vist plaanin ka seda järgmisel aastal proovida… Tundab vahva 🙂
Oli küll täitsa vahva ja me võtame ka järgmisel korral kordusele 🙂
Mina panin korvi heaga kohe kõrge kummuti otsa 😉 Muidugi oli palju neid päevi, kus avasime paki juba keset päeva, siis läks õhtul jutt või raamat kordusele.
Sisuks olid algselt kodus olemasolevad jõulu- ja talveraamatud ja lisaks mõned uued. Kiri päkapikult oli ka juures, aga Mustikas millegipärast jäigi arvama, et päkapikk toob meile järjest neid raamatuid, mis meil juba on juurde. Iga kord ütles, et meil on nüüd kaks seda raamatut 😀 Ei suutnud selgeks teha talle, mis värk tegelikult on. Lõpuks loobusin ja võtsin vanad raamatud korvist ära ja printisin nende asemel vanadest Tähekestest jõulu- ja talveteemalisi jutte välja, keerasin rulli ja pakkisin ära. Kusjuures need jututuutud olid isegi suurem hitt kui uued raamatud 🙂
Järgmine aasta läheb see tegevus kindlalt uuesti kordamisele, ainult selle erinevusega, et ma ütlen kohe alguses, et see on minu tehtud üllatus, mitte ei hakka päkapikku mängu tooma.
Ma kahtlustasin kohe, et päkapiku jutt ei lähe läbi, sest mõned vanad raamatud olid Tirtsul ikka hästi meeles. Meil nii vanu ei olegi, et tal oleks selle lugemine lausa meelest (ilmselt siis ei ole ikka liiga palju raamatuid :)) Tähekeste jutuidee on hea, aitäh! Ma eeldan, et need kuskil veebis siis saadaval?