Ma olen oma olemuselt nostalgik, kellele väga meeldivad vanad esemed. Paraku kipuvad nad tänapäeval olema ebapraktilised. Kuigi mul on ikka hinges igatsus, et ehk ühel hetkel saabub see päev kui saan ka meil igapäevaselt laual lina hoida, siis praegu see ei ole veel võimalik. Nii ma üritan leida vanale käsitööle uusi funktsioone.
Pikka aega kaalusin, kuidas oleks kõige parem meie vannitoakappide esipaneelid teha. Ühel kapil oli vanast ajast juba kardin ees, kuid selle kangas mulle ei meeldinud. Teisel polnud midagi ja olin üldse nõutu, kuidas kapi sisu varjata. Kuni mulle koitis, et selleks sobib ideaalselt mõni vana tikitud laualina. Seadsin sammud osta.ee-sse ja leidsin sealt ühe lina, millel olid augud sees. Hinda täpselt ei mäleta, aga jäi alla 5 euro. Ja kuna tal olid augud sees, siis polnud väga kahju ka kääre sisse lüüa ja neist kardinad teha.
Ülalolev kapike on tehtud vanast kirstust ja algset pilti näed vannitoa esimeses postituses. Allolevad käsitööesemed – peegliraam ja kujuke – valmisid mul eelmisel suvel Jaago käsitöölaagris. Ma ei ole väga spa-tüüpi inimene ja valisin endale puhkuseks hoopis käsitöötegemise teises Eesti otsas. Väga chill oli. Ma läheksin ka sel aastal (13.-14. august toimub) aga sõit oli Saaremaalt ikka liiga pikk ja tüütu ja otsustasin sel aastal üldse rahulikumalt kogu seda uhamist võtta. Kuigi väga kisub jälle minema küll 🙂 Ja Inga, vabandust, mul raami ikka veel peegel lisamata…
Eelmise vannitoa postituse kommentaariumis lubasin Laurale anda teada, kuidas meie duššinurga puitlaudis on 1,5-aastasele kasutusele vastu pidanud. Minu meelest päris hästi. Ma mingit sine ega klassikalist õuesoleva puidu muutumist ei ole märganud. Vahepeal tundus, et paaril laual oleks nagu veekahjustusi allosas, kuid nüüd vaadates ei ole aru saada. Puidu värv pole muutunud.
Üks pildike ka peeglist. Me olime aasta aega ilma peeglita, sest ei jõudnud otsusele, milline see olema peaks. Kui mu mees pakkus, et võiksime seal kasutada mõne vana trümoo peeglit, leidsin, et see on geniaalne idee! Ühes FB vanakraamipoes oli neid paar tükki 100-120 euroga ka müügis. Kuna aga pood asus Tallinnas, siis mõtlesime kõigepealt kohapealt otsida, sest tegu siiski suhteliselt levinud peegliga. Panin kohalikku lehte kuulutuse, millist peeglit otsime ja õige pea läks telefon punaseks. Kahjuks oli kõikidel pakkuda 80ndate trümood, mis jäi meie jaoks liiga suureks, aga õnneks helistas kuulutuse peale ka üks lahke naine, kes vihjas, millises kohalikus vanakraamipoes ta just sellist peeglilauda nägi. Maksis u 40 eurot. Korralik sääst 😛 See vaskne lambike oli ka peegli külge monteeritud. Kuna mulle vask väga meeldib, leidsime ka sellele rakenduse.
Mul on mõned käsitööprojektid veel plaanis, kus vana käsitööd ära kasutada, kuid lihtsamaid ärakasutamisi on kirbukast ostetud paar heegeldatud üliarmsates pastelsetes toonides pajalappi, mida lapsed kasutavad küll nukutekina, küll vaibana nukumajas ja kes-teab-kuidas veel 🙂
Mida lahedat teie vanade käsitööesemetega teinud olete?
Kõik minu remonditeemalised postitused on koondatud kategooriasse “Remont ja sisustus”.
Otsetee eelmise vannitoa postituse juurde.
Eveli
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.
