Meil oli juulis ka üks perepuhkuselaadne asjandus ja võtsime ette ekspromtsõidu Lõuna-Eestisse. Kuna me olime just enne ärasõitu käinud Saaremaal Hallikivi seikluspargis, siis oli Tirts (5a) nakatatud seiklusraja pisikuga. Pisipiiga (2,5a) nagunii, ta ainult treppide otsas ronikski 🙂 Nii siis juhtuski, et misiganes hetkel me andsime lastele valida kahe tegevuse vahel, valiti ronimine. Nädala jooksul jõudsime kolmele rajale – Hallikivi Saaremaal, Elva seikluspark ja Tartu seikluspark Raadil. Veidike roniti ka Lottemaal, aga kuna seal rakmeid ei olnud, siis ma ei loe seda päris seiklusrajaks 😀
Ise me ühelegi rajale ei läinud, seetõttu kirjeldan radasid 5-aastase seisukohast.
Hallikivi seikluspark
Neil on lasterada uus teema ja alles lõpetamata, kuid rajale lastakse siiski. Lihtsalt rada on lühem. See oli ainus koht, kus Tirtsule anti spets lasterakmed (õlgadel ka rihmad). Pisipiiga sai lasterakmed nii Hallikivis kui Elvas, Tartus ta rajale ei läinud.
Rada ise on lühike ja saab kiirelt läbitud, kuid algajale piisavalt väljakutseid pakkuv, et Tirts käis ikka mitu tiiru. Hind on raja pikkusele vastav ja kolmest odavaim.
Ka Pisipiiga (2,5a) tegi raja reipalt läi kui nüüd ülalolev lõik välja arvata 🙂
Elva seikluspark
Ülaoleval pildil on suuremate rada. Päääris kõrge 🙂
Sellel rajal võttis Tirts käsile karabiini käsitsemise oskuse omandamise. Hallikivis me veel ise tõstsime tal karabiine ühelt etapilt teisele, kuid nüüd ta pusis juba ise.
Sell
Raja lõpetas köielsõit. See oli laste lemmikosa!
Tartu seikluspark
See oli kõige nunnum : ) Kõik need lipukesed ja asjad. Ma ei ole tausta uurinud, aga ilmselt staažikad tegijad ja seda oli tunda. Lasterada kõige pikem aga ka raskem. Pisipiigale me piletit ei ostnud, sest tundus tema jaoks liig raske. Mitmed lõigud olid liiga kõrged ka, et me ise oleks abistada saanud ja nii me siis lasime tal treppidel ronida (see sobis talle ideaalselt).
Tartu seikluspargis oli mitu erinevat lasterada, nii et mässamist jagus tükiks ajaks. Meil oli umbes tunnike aega varutud ja Tirts jõudis kõik rajad korra läbi teha. Samal ajal nägin, kuidas temavanused (või isegi nooremad) tegid ülima kergusega ka pika õhusõidu nagu lupsti (mälu järgi 300 m).
No on ju ägedad?
Mõnus on vaadata, kuidas üle Eesti uusi radasid juurde tekib ja saadki reisides muuseas ka seiklusrajalt läbi hüpata. Millistel radadel te käinud olete ja kas seal väikestele ka tegevust jagus?
Eveli
Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.
Mu poiste lemmik on nüüd Otepää seikluspark. Seal rajad ikka päris kõrgel ja raskemad. Proovige järele!
Jah, Maile! 🙂 Kuigi meil see Lõuna-Eesti reis oli nagu reis teise maailma otsa, siis ehk suudame lähiaastatel veel sinnakanti sattuda 😛 Seal ju nii palju toredaid kohti, mida avastada ja mis mul kõik nimekirjas on….
Nii tore postitus! Plaanime ka jälle seiklusparki sattuda, kohe isu tuli peale 🙂
Oleme käinud Otepääl lastega, lisaks on koolilapsed meil veel Valma seiklusparki ja Alutaguse seiklusparki sattunud. tartu Lõunakeskuse omas on nad ka korduvalt käinud, seda õnneks täiustatakse.
Ma eelmisel aastal korra kirjutasin väikestega Tartu Seikluspargis käimisest ka – Väike Piiga oli meil siis just 2,5 aastane ja tema jäi ikka päris väikseks jah. Natuke ronida ikka sai, aga need rajad polnud tegelikult lapsevanema abiga läbitavad, kui lapsevanem alla 3 (!) meetri pikk oli… :/
Reportaaž oli siin: http ://piparmyndi.wordpress.com/2015/09/18/seikluspargis/ 🙂
Aitäh viidete eest! Vaatan, et Valma oli väga lähedal meie vahepealsele ööbimiskohale, et sinna oleks ju võinud küll jõuda kui oleks teadnud 🙂 Tartus me loobusime Pisipiigaga rajale minemisest samal põhjusel, et rada oli nii kõrge ja tema vajab ikka meie assisteerimist päris palju. Mul mees on õnneks pikk ja eks tal oli lihtsam Tirtsu assisteerida, kuid ma ei taibanud sellise pilguga vaadata, kas oli mõni koht, kus ta ei ulatunud abistama.
Lugesin teie reportaaži. Meiega oli kaasas ka üks ca 10aastane neiu ja temal oli nii Elva kui Hallikivi suurte rajal ka omajagu eneseületamist ja pisarate valamist. Sama teema, et käed väsivad ära ja mõned õhusõidud ei olnud kõige parema pehmendusega ka. Päris hea kiire viis oma füüsiliste ja sealt tulenevalt ka psühholoogiliste piiride testimiseks. Nt matkal läheb ju kauem aega (kuigi laste puhul ma ei teagi…) enne kui tunned end viimase piiri peal.
Tore Sinult jälle midagi lugeda 🙂 Mulle oleks meeldinud, kui postituses oleks olnud hinnad ka. Ma selline, et loen ja lähen elevile, tahaks kohe minna, aga sellisel juhul võib kohale jõudes olla hirmus üllatus, kui pooliku varanduse maksab 😀
Tere ja rõõm kuulda, et minust puudust tuntakse 🙂 Tunnistan, et olin laisk ja ei hakanud hindu välja otsima. Veidi ka ettevaatav selles mõttes, et järgmisel hooajal võivad ju hinnad muutuda.
Ilmselt täiskavanute radadele minnes tulebki väike varandus maksta, eriti kui peres rohkem lapsi. Tillurajad olid õnneks (minu arvates) soodsad – Hallikivis mälu järgi 3 või 4, Elvas 4. Tartu oma oli 8, mis oleks kahe lapse peale juba krõbedam summa (seepärast me 2aastasele piletit ei ostnud ka, eriti kuna tema vajas 100% assisteerimist ja lapsevanem ei ulatu seal igale poole).
Aga lahedaid tasuta ronimiskoht on mu meelest ka omajagu. Näiteks kui satute Saaremaale, siis Suure Tõllu puhkekülas on päris hea turnimisplats, kus meie oleme küll käia saanud, kuigi ei olnud sealsed puhkajad.
Ma olen juba parasjagu vanaks elanud, aga pole ise veel seikluspargis käinud. Kuid täna otsustasime perega ka selle tee ette võtta ja just laste pärast seiklusparki minna.
Käisime omale kõige lähemas Kunda Lontova Seikluspargis. Meil poiss 1a2kuud ja plika 2a10kuud. Poisile ilmselgelt polnud seal peale liivakasti/kiikede muud midagi mõeldud, aga eks läksimegi tütre pärast pigem. Ja tütar sai täitsa parasjagu ning mõnusalt seal lasterajal hakkama. Niiet sain minagi ikka hoogu juurde ning tahaks mehega kahekesi ka millalgi proovima minna suurte rajale. JA perega järgmine aasta kindlasti läheme kuskile veel. Niiet aitäh innustamast! 🙂
Aitäh, Silja! Seda on ikka hea teada kui minu postitused kedagi innustavad 🙂
Ja tänud Lontovat meenutamast. Ma kunagi nägin Rakveres selle reklaami aga unustasin pärast kodus lähemalt uurimast, et mis kohaga tegu. Igal juhul panen kõrva taha, sest see koht jääb ka meie käimisteedele!