Raamat: Jip ja Janneke

lasteraamat jip ja janneke

Autor: Annie M. G. Schmidt
Illustratsioonid: Fiep Westendorp
Tegevus toimub Hollandis, algselt ilmunud 1963.
Kirjastus: Eesti Raamat, 2010

lasteraamat jip ja janneke 3

“Jip ja Janneke” raamatut on mulle palju soovitatud, nii ma ostsingi selle päris ammu juba varuks. Hetkest kui me selle unejutu raamatuks võtsime, soovib Tirts õhtuti ainult seda raamatut. Lood on piisavalt lühikesed, et kolmese tähelepanu veel ei haju (või siis mõnikord siiski). Selles vanuses on pildid veel olulised ja iga loo kohta on pilt ilusti olemas. Tirts valibki loo vastavalt pildile.

lasteraamat jip ja janneke 2

Jip ja Janneke on väikesed lapsed ja raamat on nende igapäevaelust. Kuna raamat on väga paks, siis on kaetud vist enamus eluaspekte, mis Hollandis 60ndatel elanud lapse elus juhtuda võis. Ilmselt sellepärast see raamat Tirtsule nii väga meeldibki, et ta oskab ennast nende lugudega seostada. Päris tihti ta toob päris elus paralleele: “Jip ja Janneke tegid ka nii!”. Näiteks sõid nad liiga palju ploome ja kõht hakkas valutama. Kohe hea tuua näide, miks ei ole hea midagi liiga palju süüa 😀

Raamatu lõpus on viited lugudele ka teemade kaupa. Näiteks praegu ma loen ette pühade kategooriast lihavõtete teemat (kuidas Jip ja Janneke mune värvisid ja kuidas nad värvilisi mune aiast otsisid).

lasteraamat jip ja janneke 4

Siiski üks asi häirib mind selle raamatu juures – siin on omajagu soostereotüüpe. Ma ei oska kohe ühtegi head näidet tuua, kuid siin ja seal olen tähele pannud väga stereotüüpseid rollijaotusi ja teinekord ka otseütlemisi, mis poisile või tüdrukule kohane. Ilmselt see häda on enamuste vanade jututraamatutega? Õnneks ei ole neid stereotüüpe igas loos ja nad on suhteliselt tagaplaanil, et raamat meil selle pärast lugemata ei jää.

Ja nagu ikka raamatupostituste all – ootan kommentaare teie raamatusoovitustega!

Toredaid lugemiselamusi!
Eveli

Tirts on 3,5a.

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti. 

19 thoughts on “Raamat: Jip ja Janneke

  1. Kersti says:

    Tundub hea raamat. Olen ka tähele pannud, et sellised lood elust enesest lähevad väikestele peale, muinasjuttudest ei saa 4-aastane üldse aru, kogu aeg seleta, miks ikka keegi oma lapsed metsa viis või miks hunt kuri on jne. Viimasel ajal on meile kingitud aga palju ilusate piltidega muinasjuturaamatuid ja millisele tüdrukule siis ei meeldiks printsessi pilte vaadata… Lood samas ei ole ehk veel nii arusaadavad. Meie loeme aeg ajalt “Kristiina see keskmine” ja seal on ka natuke sellist nõukaaegset lähenemist, mis tuleb lahti seletada. Lisaks on seal lood liiga pikad ja lapse jaoks isegi irooniat ehk liialt. Lemmik on juba aastaid “Petra lood” – saime selle kui tüdruk oli 2,5 aastane. 3-aastasest peale on meil lemmik “Kaka ja kevad”, nüüd eriti, varem oli ehk natukene keeruline, samas pildid meeldisid juba ammu. Ja siis “Sünnipäeva lood”, selles kogumikus on klassikat, saab vaadata lugude järgi, et mille kohta võiks tulevikus terve raamatu osta.

  2. kaval rebane says:

    Kristiina see keskmine on pigem algkooli lapsele. Ma soovitaks Sipsikut, head lühikesed lood Anu igapäevaelust ja mängudest. Ja meie peres on üks vaieldamatu lemmik Lotte reis lõunamaale. Ma tahaks juba hirmsasti lugeda oma lapsepõlve lemmikut Bullerby lapsi aga tundub neljasele veel liiga vara. Nii rohke teksti kohta oleks tal natuke rohkem pilte tarvis. Raamatukogust oleme mitu korda laenanud ühte rohkete värviliste illustratsioonidega Lastepäev Bullerbys, mis tegelikult on ainult üks peatükk Bullerby raamatust. See on talle küll meeldinud.

    • mutukamoos says:

      Ahaa, ma just ükspäev mõtlesin, et huvitav, kas võiks juba Bullerby lapsed osta. Kuid siis tõesti ikka ootame veel mõne aasta (pildid on meil ka väga olulised).

  3. sirliiz says:

    Jip ja Janneke on meil ka sagedasti loetud raamat. Sipsik ja Petra lood ka. Lindgreni raamatutest soovitan esimesena Lärmisepa tänava lapsed ja Lärmisepa tänava Lota. Minu tütar saab mai lõpus 4 aastaseks ja Lota on täpselt õiges vanuses väike väänik, kellega samastuda 🙂

    Raamatukogus käies valib laps alati mõne Mamma Muu raamatu. Koju me neid ostnud ei ole aga alati on mõni olemas, tänu raamatukogule. Veel meeldib minu tütrele Väike siil ja tema sõbrad, tänu sellele raamatule teab ta väga hästi mida siilid söövad, kus magavad ja kes on nede vaenlased. Samas sarjas on veel toredaid raamatuid, kuid siili oma on lemmik.

    • mutukamoos says:

      Aitäh, panen Lärmisepa tänava laste raamatu vihje kõrva taha!
      Tegin sel nädalal raamatupoe tellimuse ja võtsin ühe raamatu ka sellest siili sarjast 🙂 Poes lapates tundus väga asjalik. Pakk pole veel käes, eks näis, kas läheb kaubaks.
      Ma ei olegi veel julenud lasteraamatuid raamatukogust võtta: kardan, et äkki pisem teeb katki. Kuigi kodus meil raamatud heas korras ja ei ole ta nii karmi käega midagi, aga ikka kardan võõra vara pärast 🙂

  4. Pikajuukseline Ema says:

    Meie poisi lemmik oli pikka aega Muumiorgu kadunud, see on selline pappkaantega raamat, kus igal lehel on peitepilt ka, mille taga siis mõni loomake või muu detail. Lõpuks lugesime nii, et mina lugesin iga rea või lause alguse ja tema lõpetas selle lause siis peast (raamatu sõnadega).
    Pipi lood meeldisid talle ka, eriti politseinikega lugu, aga nagu muu Lindgren, siis mulle tundub, et igale eale on siin midagi kaasahaaravat, ainult et jutud on pikad ühe lõunaune/õhtu jaoks.

    Veel on toredad ja õpetlikud Jänku-Jussi raamatud, meil oli pikalt lugemisel 3.osa (jõhvikamahla tegemise lugu oli lemmik, kuna siis said Juss ja Jass talvel terved olla) ja nüüd sai sünnipäevaks 4.osa ka. Väike panda otsib sõpra ja Sebastian, delfiinide prints on natuke lasteaiateemalised (sõprusest), need on ka popid. Sebastian kui halvasti käituv delfiinilapsuke on palju populaarsem kui pandalugu miskipärast.

    Aga need siis poisiga perest soovitused.
    Jipi ja Jannekese lood olid meil mingid kuud tagasi eesti keele ja kirjanduse õpikus vist (2-3.klass)? Igatahes suurem poiss laenas raamatukogust ja luges lugemikule lisaks, kuna ka koolilasele olid loetavad:)

    • mutukamoos says:

      Meil oli ka mingis vanuses üks Muumide peitepiltidega raamat väga popp. Aga rohkem piltide ja klappide kui teksti pärast.
      Sebastiani delfiinilugu on meil vanaema juures uneraamatuks. Oli üks väheseid mereteemalisi, mis ma tol hetkel leidsin. Mõtlesin, et oleks hea vahelduseks loomalugudele 🙂

  5. Üks lugeda armastav ema says:

    Küll natuke suuremale ehk kui kolmesele, aga oleneb muidugi lapsest: kõik Pettsoni ja Finduse raamatud, siis Vesta Liine (oli vist nii, ma peast praegu panen siin) lood. Mis teistmoodi printsessilugudesse puutub, siis pole vaja ehk kaugelt otsidagi: Piret Raud on kirjutanud raamatu Printsess Luluu ja härra Kere. Minu arvates väga hea raamat.
    Aga Jipp ja Janneke oli ka minu poisi üks lemmikuid, kui ta nii 3-4-5 aastane oli. Neid oli endal ka mõnus lugeda (erinevalt mõnedest tõlkeraamatutest, mis panid mul hambad valutama..). Soorollide kohapealt mul tõrkeid ei tekkinud. Küll aga vältisin ma peale esimest korda lugemist seda lugu, kus Jipp ja Janneke sigareid (või oli see piibutubakas, igatahes mingi tubakatoode) ostma saadeti, sest meie laps teadis hästi, et need on pahad-pahad ja seleta siis, et miks suisa lapsed neid pahasid asju ostma saadeti. Aga sellest hoolimata kavatsen seda raamatut lugeda ka pesamunale, kui sobivasse ikka jõuab.

    • mutukamoos says:

      Ahjaa, tubakalugu ka. Meil pole see veel ette sattunud, kuid see ilmselt ongi nende teise ajastu raamatute kiiks (nüanss?), et mõned asjad olid tollal lastele norm, mida me täna üldse ette ei kujuta. See, et nad ise poes käivad, on muidugi hästti toredaks iseseisvuse eeskujuks 🙂

  6. kersti says:

    Jaa, Piret Raual on ju lausa raamat “Teistmoodi printsessilood” – see on ka juba 4-seks saamisest saadik meie lemmikute hulgas, pildid ka meeldivad, pole üldse roosamannad. Üldse Piret Raua teised raamatud ka lähevad meile peale – nt Tobias ja teine B. Jaa, Pettson ja Findus on ka igavesti vahvad, eriti illustratsoonid meeldivad mõlemale lapsele – ka kahesele. Sinna kanti läheb ka Mauri Kunnas ja Öölood või mis tal nimi oligi- 2-aastane on seal mõned leheküljed lausa ribadeks vaadanud ja 4-sele ka meeldib. Ja sellised üheloolised raamatud nagu “Meie suur puu” ning “Unelinnu pesa” – ääretult südamlikud ja panevad lapsed mõtlema… Raamatuid on häid palju ja enamus meil Eesti autorid.

  7. kaval rebane says:

    Printsessidest tuleb mulle ainsana meelde Julia Donaldsoni Lohe Zog, kus printsess ei taha olla printsess vaid hoopis arst. Mul endal kõik poisid, nii et printsessid käivad meil ainult külas 😀 Kusjuures üks nendest printsessidest ehk naabritüdrukutest armastab kohe eriti sellist raamatut: Ruttu riidesse! http://www.kriso.ee/ruttu-riidesse-db-9789949164455.html Nad on meil suht igapäevased külalised ja igal nädalal on ta seda vähemalt korra vaadanud-lugenud. Kahe aasta jooksul! Ma juba vahepeal mõtlesin, et kingin talle endale ka aga siis sain aru, et pole mõtet, see on nii tore, et ta siin seda lugemas käib. Sees on mõnus kordustega ja kergelt riimis tekst ning siis saab nööpi ja trukki ja traksiklõpse ja krõpse ja lukku kinni panna. Tüdruk nüüd juba seitsmene, loeb juba ise väiksematele ette.

    • mutukamoos says:

      See on hästi armas kui mõni ese küla peal nii lemmikuks kujuneb 🙂 Ma olen neid riietamise raamatuid vaadanud ja kaalunud, et kas tasub osta või ei. Hea kuulda, et meeldib lastele!

  8. lambrine says:

    Natuke erinevatest printsessiraamatutest meenub veel Draakoni ja Kuu välja antud printsessiraamat http://draakonkuu.blogspot.com/2014/04/printsessid-ootavad-avastamist.html. Piret Raua “Teistmoodi printsessilood” on ka meil lemmikute hulgas.
    Viimase aja lemmikud on meil aga päris uued raamatud – Aidi Valliku “Laste oma Eesti” http://www.rahvaraamat.ee/p/laste-oma-eesti/638739/et?isbn=9789949963713 ja Hervé Tullet’ “Minu raamat” https://lambrine.wordpress.com/2015/03/21/herve-tullet-minu-raamat.

  9. Marika says:

    Loeme ka “Jippi ja Jannekest” juba mitu kuud. Enamasti loeme 3 lugu ja loeme järjest (kuigi seal vahet pole, kuna tegevused ei ole kronoloogilised). Raamat annab lastele ka mänguideid – mida mängisid lapsed vanasti, kui polnud telerit ja arvutit… Hea on see, et tegevus tundub autentne, mitte väljamõeldud. Päris tülid, päris kukkumised, päris riidlemised… Jah, ka mind häirivad mõned asjad (sa oled paha laps, šokolaadisigaretid, soostereotüübid jne), aga üldiselt paneb imestama Jipi ja Jannekese iseseisvus 🙂 Ja nende oskus ära kaduda 😀 Hea raamat, mille üle lastega ka arutleda.

    • mutukamoos says:

      Meil kraamiti ka mõned päevad tagasi see raamat jälle välja. Olin küll kõige ülemisele riiulile peitnud aga no jäi ikka silma 😀 Need põnnid seal on jah väga ehedad oma lapsetujude ja solvumiste ja rõõmudega!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga