Milleks kasvatada nõgeseid? / EKSPERIMENT: liblikafarm

liblikate kasvatamine

Meie selleaastane liblikaprojekt on ka lõpule jõudnud. Eelmisel aastal õnnestus meil röövikust liblikaks kasvatada päevapaabusilmad. Ka sel aastal võtsime projekti käsile kui nõgeste pealt röövikuid leidsime. Kasvatamise protsessist saate lugeda eelmise aasta postitusest, täna aga lisan siia mõned lisasoovitused. Ma ise olen sellest eksperimendist väga vaimustuses ja jälgisin lastega sama suure õhinaga, kuidas röövikud purgis askeldasid, nukkkusid ja hiljem liblikana tiibu sirutasid. Tirts jälgis eksperimenti väga andunult, istus õhtuti purgi ees ja vaatles röövikuid. 

koerliblika röövik ja nukk 009_v

Soovitused:

  1. Räägi muruniitjale oma plaanist, kuna enamasti omavad nemad paremat ülevaadet kõikidest aiasoppidest. Meil on mõlemal korral mees röövikute peale sattunud, sest minu teerajad lihtsalt sinnakanti ei satu. No ja ta peab ju ka teadma, et nõgeseid niita ei tasu 🙂
  2. Röövikutega lehed tunned ära selle järgi, et nad on rullikeerdunud (aga mitte alati).
  3. Ole valmis röövikutele iga päev värsket sööki tooma. Või hangi lillekimpudes kasutatav väike veeanum, et toit kohe ära ei närtsiks.
  4. Ära kasvata liiga palju röövikuid korraga, sest nad on päris aplad ja sel juhul tuleb ka rohkem  ja tihedamini värsket sööki tuua. Sel aastal oli meil 10 röövikut, sest niipalju neid ühe nõgese peal oli. Veidi palju sai – ma pidin neile aplamatel päevadel kaks korda päevas uusi nõgeseid tooma, sest eelmistest olid ainult rootsud järgi. Samuti läks nukust väljatulemise periood pikaks ja neid oli vaja ükshaaval õue laskmas käia.
  5. Lisa purki puuoks(ad), et liblikatel oleks, mille külge nukkuda.
  6. Puhasta purki regulaarselt, sest hallitus on kerge tekkima. Meil läks üks purk hallitama. Ilmselt seetõttu, et panin põhja mulda, sest leidsin varem mulla seest ühe nuku ja tahtsin teada, kes välja tuleb. Kedagi ei tulnud aga ilmselt mulla ja nõgestega koosmõjus see hallitus sinna tekkis. Kuna röövikud nukkusid nõgesevartele, siis ma ei raatsinud neid nõgeseid välja võtta. Hiljem siiski eemaldasin lehed ja tõstsin rootsud puhtasse purki.
  7. Kui liblikad on välja tulnud, siis kulub neil aega, et oma tiivad töökorda saada. Liblikad vajavad lendamiseks soojust, seega kasuks tuleb kui asetada purk mõneks ajaks päikese kätte. Aga tuleb jälgida, et purk üle ei kuumeneks.

koerliblika röövik ja nukk 007_v

Ajakava (2016)

24. mail panime röövikud purki

29. mail nukkusid esimesed röövikud

05. juunil tuli esimene liblikas

Sel korral toimus kogu tsükkel oluliselt kiiremini. Lugesin, et soojus mõjutab kiirust väga palju. Mida soojem, seda kiiremini röövikud nukkkuvad ja vähem aega nukuna veedavad.

liblika nukud

Näete kui kuldsed on ülaloleva pildi nukud? Nad olid päriselt ka kuldse helgiga. Lugesin, et nuku värvus on kamuflaaž ja sõltub sellest, kas nad nukkuvad varjus või päikese käes.

Kust võib leida röövikuid?

Korjasin raamatust “Liblikad” välja kes kus maiustada armastab.

  • Pääsusaba – sarikõielised, eriti soo-piimaputk, heinputk, aias porgand ja till
  • Mustlaik-apollo (kaitse all) – lõokannus
  • Põualiblikas – viirpuu, pihlakas, tuhkpuu, harvem toomingas ja viljapuud
  • Suur-kapsaliblikas – kapsas, loomulikult 🙂 ja ka mungalill (suve jooksul mitu põlvkonda)
  • Koiduliblikas – ristõielised, nt jürilill (talvitub nukuna, muneb 1x suve jooksul – st liblikat peab väga kaua ootama)
  • Lapsuliblikas – paakspuu
  • Admiral – nõges
  • Koerliblikas – nõges
  • Päevapaabusilm – nõges
  • Leinaliblikas – raagremmelgas, paju, kask, haab, pappel
  • Nõgeseliblikas – nõges
  • Niidu-võrkliblikas – härghein, teeleht,
  • Harilik tõmmusilmik – kõrrelised (talvituvad röövikuna, mõnikord 2 talve)
  • Nõmmesilmik, orasheinasilmik, kesasilmik, rohusilmik, kollakas aasasilmik – kõrrelised
  • Ogasäär-sinitiib – liblikõielised, kanarbik, sinikad
  • Ristikheina-taevastiib – lõikeheinalised taimed

koerliblika röövik ja nukk 008_v

Lugedes seda nimekirja sai vist ilmselgeks, et röövikute suur lemmik on nõges. Nii et tasub ikka mõnes aianurgas nõgesed kasvama jätta. Huvitaval kombel liblikad siiski valivad kohti, kuhu oma munad poetada, sest meil kasvab nõgeseid küll igasugustes nurgatagustes, kuid röövikuid oleme leidnud ikka samast kohast. Mu abikaasa arvab, et ju siis on hea soe ja päikseline koht.

koerliblikas 011_v

Kõiki liblikaid ei ole lihtne kodus kasvatada, sest nende nukkumisaeg on pikk (üle talve) või, nagu ülal sai mainitud, talvituvad röövikuna. Meil on õnnestunud kasvatada päevapaabusilmad ja koerliblikad. Eile leidsin jälle nõgestelt mustad röövikud. Arvatavasti jälle päevapaabusilmad. Nii et meil hakkas eksperiment jälle pihta!

koerliblikas 013_v

Loe blogist lisaks:

Montessori kaardid: liblika eluring

Eelmisel aastal kirjutasid mitmed teist oma kogemustest liblikate kasvatamisel. Kas jõudsite ka sel aastal katsetada?

Eveli

Kui sa soovid teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või registreeru uudiskirja saajaks. Uudiskirja saadan välja kord nädalas või harvemini.

 

 

9 thoughts on “Milleks kasvatada nõgeseid? / EKSPERIMENT: liblikafarm

  1. Kadri | lambrine says:

    Meie katse eelmine aasta ebaõnnestus, see aasta pole uusi katsealuseid veel leidnud. Aga kindlasti plaanis proovida. 🙂

    Mulle endale jäi soovitusena kuskilt meelde, et kindlasti peaks purgis olema puuoks või pulk, mille peal saab tiibu välja sirutada. Uute tiibade väljasirutamiseks on ainult teatud ajavahemik, kui sel ajal tiibu sirutada ei saa, siis tulevad tiivad vale kujuga ja lennata ei saagi. Puudub muidugi praktiline kogemus, et väita, kas see tõele ka vastab. Teil läksid kõik liblikad lendu?

    • mutukamoos says:

      Kadri, mismoodi teil katse ebaõnnestus?
      Ma ei taibanud puupulka mainida, lisan selle nüüd algse postituse soovituste hulka. Ma panin pulga seepärast, et liblikal oleks, mille peal olla peale koorumist. Tegin nüüd sinu vihje peale uurimistööd ja leidsin sellise ülevaatliku artikli:
      http://www.butterflyschool.org/teacher/raising.html
      Siin kirjutabki seda, et on oluline, et liblikas koorumise hetkel ikka ripuks ja õpetab isegi, kuidas mahakukkunud nukku uuesti rippuma liimida.
      Meil eelmisel aastal olid nukud purgi põhjas ja läksid lendu küll. Samas see võis olla õnnelik juhus ja tasub ikka jälgida, et nukk ripuks. Ma vaatasin nüüd piltidelt, et sel aastal oli mõni nukk liiga madalal, kuigi rippuvas asendis. Mõni liblikas oli tõesti selline, kes purgist välja ei lennanud, vaid panin koos oksakesega varjulisse kohta. Ma arvasin, et asi oli jahedas õhus. Samas ma ei oska öelda, kas sama liblikas toas purgis olles juba lendas purgis või ei. Ma ei taibanud neid seoseid jälgida.

      • Kadri | lambrine says:

        Me leidsime enda rööviku telgiseinalt. Kahjuks ei suutnud näo järgi kindlaks teha, kellega tegu ja mida talle sisse sööta. Pakutu vastu ta huvi ei tundnud, kuigi sai pea kõike proovitud. Lasime siis tagasi vabadusse, sest paistis, et ta hakkas juba nälga jääma.

    • mutukamoos says:

      Ma alla 3-liitrisesse ei paneks, seal on liblikal ikka ruumi end liigutada ja sirutada. Meil oli 10tk ja need tõstsin peale nukkumist kahte purki laiali. Ma ütleks, et 3-5 on max, rohkem ei tasuks panna.
      Purke hoidsime toas silma all, et näeks kõiki muutuseid. On hea kui purk on käidavas kohas, siis märkad ikka õigel ajal kui uus protsess käima on hakanud. Eile nt õhtusöögi ajal imetlesime, kuidas röövik nukkus.

  2. K says:

    Tere!

    Sain eelmine aasta siit blogist idee kasvatada röövikutest liblikad. Kahjuks eelmisel aastal katse ebaõnnestus ja 3 röövikut jäidki nukkuma ( viskasin sellel suvel alles need ära)- ei tea mis juhtus. Sellel aastal oleme saanud ka 3 röövikut- pajumailase röövik, kevadpaabusilma röövik ja kolmas tundmatu. Pajumailane muudkui niiditas purki ja lehti ja käis seal sees, kui ühel hetkel avastasime, et on jalad taeva poole. Kevadpaabusilm tegi endale ilusa siidist hälli ja sellele ümber veel võimsa ümara kookoni. Kookon paistab natuke läbi ja esialgu toimus seal vilgas askendamine või ümberpööramine ning lisaks mingi hääle tekitamine. Nüüd on vaikus, juba 2 nädalat. Ja kolmas, tundmatu röövik, see nukkus lehe ja puuoksa vahele ning on olnud seal juba üle kuu aja kindlasti. Kõik on eraldi purkides ja kõikidele võtsime kaasa need taimed, millelt nad leidsime.

    No miks meil ometi kõik nuku staadiumisse jäävad? Laps on nii õnnetu. No ei õnnestu meil liblikaid näha 🙁

    • mutukamoos says:

      Tere!

      Tundub, et olete keerukad isendid kasvatamiseks valinud. Googeldasin pajumailase kohta:
      http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kes-on-see-sormepikkune-roovik?id=55814874
      Tema areng on võtab kaua aega ja kerge on juhtuma, et midagi läheb viltu kui ei suudeta tagada loodusega samaväärseid tingimusi. Kumbki mainitud liblikatest ei ole päevaliblikas, see tähendab, et nad nukkuvad teistmoodi. Paljud ööliblikad nt nukkuvad maapinnal kõdu sees, mitte päevaliblikate moodi taimel rippudes. Kahjuks ma ei leidnud konkreetsete liikide kohta infot, et kuidas nemad nukkuvad.
      Mõned liblikad võivad nuku staadiumis mitu aastat veeta.
      Kuna me ise oleme kasvatanud ainult päevapaabusilma ja koerliblikat ja nende areng on tõesti kiire, siis soovitan katsetada nende kasvatamist (ehk siis otsida röövikuid nõgestelt). Sel aastal vist enam ei jõua, meil vähemalt on nõgestelt röövikud kadunud, aga järgmisel aastal ehk? 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga