Püstkojalaadse onni ehitamine oli mul pikemat aega meeles mõlkunud ja kui ükspäev lastega meie sarapuuvõsas aega veetsime, otsustasin selle ka teoks teha. Meil on seal päris palju mahalangenud oksi, mis sobisid ideaalselt konstruktsiooniks. Ma olin seni kahevahel, kas nii väikestega on veel mõtet midagi ehitada, et palju nad sellest aru saavad ja kaasa aidata oskavad jne. Kui aga Tirts teatas minu okste korjamise idee peale, et nii ei saa onni ehitada, sain aru, et just õige aeg oli tõestamaks, et onni saab väga erinevatest materjalidest ehitada 🙂 Hiljem olen selle lause üle palju mõtisklenud ja lubasin endale, et püüan nendega koos aegajalt erinevat tüüpi onne ehitada, et näidata kui palju võimalusi on ühe asja tegemiseks. Continue reading
Rubriik: Vanuse järgi
Eksperiment: liblikakasvatus
Kui mu mees tuli ükspäev peotäie röövikutega, mis ta nõgeste alt leidis, siis otsustasime lõpuks ka teoks teha kaua plaanitud eksperimendi ja kasvatada purgis röövikutest liblikad*. Ma arvasin, et eksperiment osutub keerulisemaks ja ei pruugi õnnestuda, kuid minu üllatuseks oli kogu protsess ülimalt lihtne. Continue reading
50 lõbusat suvetegevust lastele ja lastemeelsetele
Suvi on puhkamise aeg ja kõige parem on teha mitte midagi. Aga kui on ikka tunne, et tahaks täna midagi erilist teha, kuid mõtteid ei ole, siis koostasin nii enda kui teie tarbeks ühe ideede nimekirja. Ideed peaks sobima pea igas vanuses lastele ja paljud on soovituslikult teostatavad kogu perega 🙂 Continue reading
Beebi või väikelapsega lennureisile
Tänane kirjatükk on meil jälle külalispostitus ja kirjutab teile juba varem reisiartiklitest tuttav Elisa.
Alla aastase imikuga autosõite on meil juba hulgim selja taga, nüüdseks oleme “proovinud” oma Mürakaruga ära ka lennureisid. Esimest korda lendas ta aastaselt ja praeguseks on me 1,5-aastane juba 10 korda lennanud (vist rohkem kui ma ise 27-selt? :D). Kõige pikem lend on seni olnud 2,5 tundi.
Esimesel korral lendasin lapsega üksi. Eks see mõte lapse esimesest lennureisist ja temaga üksinda mässamisest pisut hirmu tekitas, seega otsustasin korralikult valmistuda. Jagan oma kogemusi, äkki on kellelgi abiks, kui kõik info ühes kohas koos on. Continue reading
Tähtede õppimise mäng ubadega
Valged oad on nii atraktiivsed ja ilusad oma lihtsuses – kohe kutsuvad enda peale kirjutama. Ma mõni aeg tagasi kirjutasin sarnasest ubadega mängust, kuid numbritega. Umbes samal ajal katsetasin ubasid ka tähtede õppimisel. Continue reading
Kevadeteemaline sensoorne mäng
Kuigi me alustasime selle mänguga lihavõtete paiku, siiski arvan, et kontseptsioon sobib üleüldiselt kevadesse. Koostasin sensoorse mängu kasti, mille sisu oli järgmine:
- valged oad
- värvilised kivimunad (suveniir Itaaliast)
- valge puidust muna (minu lapsepõlvest)
- rütmimuna (vist Goki)
- maalitud lilledega puumuna (Venemaa suveniir)
- kanamunakoored
- jaanalinnumuna koore tükk (Muhu jaanalinnufarmist)
- linnusuled (suured on jaanalinnu omad Muhust, väikesed on käsitöökomplektist)
- lusikad, topsid (värviline puulusikas vanakraamipoest)
- väikesed lillepotid (vanakraamipoest)
- isetehtud lilled (meisterdasime varem, kleepisime paberlille puidust pulga otsa)
- munakarbid tõid lapsed ise mängu
- “linnupesa” (punutud alus tuli poest pähklitega kaasa, pesamaterjal oli vist kuskil lilleseades või pakendiks, kes seda enam mäletab 🙂 )
Kärutamise nippe
Täna on meil jälle külalispostituse päev. Matka- ja reisiartiklitest tuttav Elisa jagab oma nippe, kuidas säilitada motivatsiooni beebiga kärutamisel. Elisa kärutas esimese 6 kuu jooksul 1040 km ehk 236 tundi. Muljetavaldav, eks? Eriti kui minu kärutamise kilometraaž tuleb väravani-ja-tagasi juppidest 🙂 Aga nüüd sõna Elisal.
Nii mõnigi mu tuttav on kurtnud pärast lapse sündi, kuidas ei ole aega ega jaksu trenni tegemiseks, aga samas tahaks, et lisakilod kaoksid. Üks võimalus selleks (vähemalt alles esimese lapse sündides) oleks lapse une ajal käruga jalutamine, aga samas tundub see maru igava tegevusena ja kaaslast on tihti raske leida. Lisaks on näiteks talvel ju kohutavalt külm ja tekib hirm ka tite pärast – ega ma teda ometi ära ei külmeta! Mis siis teha? (Eveli kõrvalmärkus: kes kärutada ei viitsi, ostke nagu meiegi vana maja ja hakake remonti tegema, see närvikulu võtab ka mühinal kilosid alla 🙂 ). Continue reading
Järg postitusele “Montessori stiilis beebituba” ehk meie kogemus põrandavoodiga
Enne Pisipiiga sündi kirjutasin ma Montessori stiilis beebitoast, kus oli juttu ka põrandavoodist. Siis oli mul põrandavoodi kogemus ühe lapsega, kes oli üks rahulikumaid beebisid, keda ma tean ja seetõttu ei osanud ma ennustada, kas iga lapsega selline meetod toimiks. Nüüd aga on mul kogemus kahe erineva temperamendiga lapsega ja võin julgelt väita, et meie peres selline eluviis õigustas end igati. Continue reading
Kuidas me numbreid õpime
Olen vaikselt võtnud käsile Tirtsule numbrite õpetamise. Ma ootasin, et ehk avaldab ta ise ühel hetkel nende vastu suuremat huvi, kuid seni ma ei ole seda märganud. Kui aga mõni kuu tagasi kingiti meile Höpi 123 tegevuskaardid, kus saab vildikaga numbreid üle kirjutada, siis tundus, et nende vastu tal huvi on. Need numbrikaardid meenutavad veidi Montessori liivapaberi kaarte, sest laps peab jäljendama numbri kuju. Liivapaberikaardil sõidab ta mööda numbrit näpuga, Höpi kaardil vildikaga. Igatahes vildikas on hitt. Continue reading