Mul on hea meel, et selline raamat on eestikeelsena ilmunud, sest ta on oma olemuselt teistsugune kui teised väikelaste esimesed raamatud. Esimese raamatuna on hästi sobivad sellised raamatud, mis on interaktiivsed – tavaliselt kasutatakse selleks klappe või hääli. Siin aga saab laps näpuga vedada mööda teerada, mis on ülejäänust pinnast madalamale süvistatud. Sellised näpuharjutused on head kirjutamise eeloskuste omandamiseks. Oluline on jälgida, et laps alustaks teekonda vasakult suunaga paremale, sest see ühtib kirjutamise suunaga. Continue reading
Aardejaht mudilastele
Aardejaht on põnev, kuid enamasti mõeldud vanematele lastele. Kuidas aga korraldada aardejahti mudilastele, kes enamasti veel lugeda ei oska ja mingid salakirjad ei tule kõne allagi?
Mäletan oma lapsepõlvest, et aardejaht oli üks põnevamaid asju üldse – milles mul endal kordagi osaleda ei õnnestunud. Minu lapsepõlv sattus sellesse aega kui lõppes pioneeride aeg ja uusi kooliväliseid tegevusi peale trennide eriti ei pakutud. Ma olin lugenud, kuidas oktoobrilapsed ja pioneerid osalesid aardejahil, maastikumängul või käisid “orienteerumas” – viimane oli mu jaoks mõistatuslik uudissõna, mille täpsema tähenduse sain aastaid hiljem teada. Seni oli ta minu silmis võrdväärne aardejahiga. Ikka selle põneva tegevusega, millest väga oleksid osa võtta tahtnud. Võite siis arvata, et oma laste peal on mul vaja see lapsepõlve vajakajäämine kompenseerida 🙂
Blogiauhinnad 2016
Täitsa juhuslikult Eliisabeti blogist avastasin. Mujal uudisvoogudes pole silma hakanud, kuid otsides leidsin, et siin-seal blogides on ikka juttu olnud. Kuna minu jaoks on igasugune arengu jälgimine põnev, siis läksin õhinal uurima, et kui palju on eelmise korraga võrreldes korraldust muudetud. Positiivne on see, et blogide ülesandmisele on jäetud pikem ajaperiood kui hääletamisele, eelmisel aastal oli see mu meelest vastupidi ja nii ei pruukinudki kõik blogid nimekirja jõuda. Continue reading
Lastehoiuga harjutamise päevik
[Elisa] Lugesin ühe lasteaia õpetaja, Ines Savi, mõttemõlgutusi teemal, kuidas harjutada lapsevanemat lasteaiaga. Tunnen ka mõneti ennast selles lapsevanemas ära – variante, kuidas last kasvatada, tundub tänapäeval miljon olevat, internet oma tarkusega on suur ja lai ning aegajalt on ikka peas küsimus – kas ma teen seda õigesti? Kas nüüd on selleks või teiseks õige aeg ja kas see on õige viis? Harjutasime oma Mürakaru hiljuti lastehoiuga ning mul oli sellega seoses parajalt mõtteid ja kõhklusi. Mul on vaid suur hea meel, et meie lastehoiu töötajad on mõistvad ja oskavad maha rahustada ja “harjutada” lisaks lapsele ka lapsevanemat. 🙂
Allpool minu kogemus lapse (2a 3k) hoidu harjutamisega päeviku kujul. Võib-olla aitab see kellelgi oma lapse hoidu paneku hirme summutada, sest tegelikult on lasteaed/-hoid ju tore koht ning seda ei peaks kartma.
Looduskatsete klassika – kuidas lilled vett joovad?
Ma arvan, et seda katset on küll vist kõik lapsepõlves teinud? Oma lapsepõlvest mäletan lillede värvimist kui väga maagilist nähtust. Lisaks vau-efektile õpivad lapsed selle katse kaudu, kuidas vesi lilles liigub. Eksperiment on nii lihtne, et ma loodan, et kordame seda sel aastal veel mitu korda, et asi kinnistuks. Continue reading
Mõned ideed, mida võiks sisaldada lihavõttejänese korv
Meie peres on kombeks, et lihavõttejänes peidab lastele korvikese kuhugi aeda. Korvis on mõned väikesed kingitused – ei midagi suurt ega erilist. Päris esimesel aastal olid korvis õhupallid ja peotäis ökopoe kummikomme, mille Tirts kohe kõikidele laiali jagas 🙂 Teisel aastal oli kummagi lapse jaoks vanadest sukapükstest tehtud käpik-uss. Kui mina laps olin, siis oli meie korvis tavaliselt midagi praktilist – uued sokid ja sukapüksid näiteks. Tegin ajurünnaku, et mida veel võiks see korv sisaldada. Et mitte tarbida tarbimise pärast, siis tasubki mõelda sellistele asjadele, mis on kulumaterjal ja mida oleks nagunii vaja. Kuna kevad tähendab õuehooaja algust, siis tasub oma varud ka selle pilguga üle vaadata. Continue reading
Miks me tähistame munapühi?
Lähenevad pühad on nii mõnegi laspevanema peas küsimusi tekitanud. Milleks neid pidada? Mida vastata lastele, miks pühadejänku mune toob? Kaevusin veidi teemasse 🙂
Miks me tähistame munapühi?
Kõige lihtsam vastus on: “Sest nii on kogu aeg tehtud”. See on traditsioon, millest hoidsid kinni juba meie esivanemad. See on tava, mis on kandunud põlvest põlve. Minu jaoks on munadepühad seotud toredate lapsepõlvemälestustega. Munade värvimine on koostegemise rõõm. Pärast sibulakoortega munade lahtimässimine on avastamise rõõm – milline muster tuli? Kaseokste tuppa toomine on rõõm looduse tärkamisest. Continue reading
5 lihavõtteteemalist Montessorist inspireeritud tegevust
Lähenevate pühade eel on hea lapsed meeleollu viia munade ja lindude teemaliste tegevustega. Jagan teiega viite lihtsat pühadeteemalist tegevust, mis ei nõua erilisi ettevalmistusi ja vähemalt mina sain kokku pandud kodus leiduvatest materjalidest. Enamus asju olid meil eelmisel aastal samuti kasutuses, siis küll teises võtmes. Igal juhul pakuvad suled ja erinevast materjalist munad lastele mõnusat sensoorset kogemust.
Kuidas meie roteerime mänguasju
Kirjutasin eelmises postituses, mida kujutab endast mänguasjade roteerimine. Täna siis kirjeldan, kuidas meil see asi toimub.
Kuidas vältida mänguasjadest tüdinemist ja pidevalt uute ostmist
Mida teha kui mängunurk upub asjadesse ja samas laps nendega ei mängi? Osta uued, sest ta on neist tüdinenud? Pakkida kokku ja nentida, et minu laps ei mängi mänguasjadega? Kuigi ma olen 100% nõus, et päris asjadega on ka väga hea ja arendav mängida, siis hetkel ma sellel nüansil ei peatu vaid kirjutan mänguasjade roteerimisest.