Kuna mu varasemad ujumisteemalised postitused said meeldivalt palju vastukaja nii kommentaarides kui ka kirja teel, siis otsustasin aegajalt teha sissekandeid ka meie edasistest edusammudest (või tagasilöökidest) ujumise vallas. Uut lisandus nii palju, et lisaks meie pere piigadele kajastame päevikus ka ühe 3-kuuse pisipoisi ujumiskatsetusi.
Vaja läheb:
Ma juba mõnda aega mõlgutan mõtet blogipostitustes mingit regulaarsust ja süsteemi saavutada. Olen võtnud eesmärgiks igal esmaspäeval ja kolmapäeval midagi avaldada (sel nädalal ei õnnestunud mul seegi), kuid teema olen lahtiseks jätnud. Proovin nüüd nii, et reede on jagamise päev, kus jagan teiega aadresse, kust saab õppematerjale alla laadida. Üle-eelmisel nädalal jagasin Montessori 3-osaliste pildikaartide linke. Täna jagan ühte kodulehte, kus on väga põhjalik ja süstemaatiline kogu igasuguseid Montessori metoodikas kasutatavaid trükimaterjale (3-osalised kaardid, elutsükli lehed, taimede osad, lindude osad jne).
Inglisekeelsetes blogides on nende töölehtede nimi “do-a-dot”. Kuna need on mul pea igas blogis silma jäänud, siis mõtlesin meie põnni peal ka järgi proovida. Punkte saab täita erinevate asjadega – kas siis esemetega (nööbid, klaaskuulid, pompomid jne), ümmarguste kleepsudega või spetsiaalsete do-a-dot markeritega. Meil markereid ei ole ja ma ei ole kaubanduses tähele ka pannud. Proovisin siis ümmarguste kleepsudega.
Pisipiiga sünd viis meid jälle beebiujutamise maailma (sest Tirts ju enam beebi ei ole, kuigi me temaga käime ikka regulaarselt ujumas) ja sellega seoses kuulen siit ja sealt noortelt emadelt kommentaare, et Pelgulinna Perekeskusse ei ole võimalik trenni aegu saada. Nii hull see asi ikka ei ole! Kuna me oleme seal üle 2a püsikunded olnud, siis panen oma kogemused kirja, ehk on kellelgi abiks.
Otsustasin veidi rohkem tähelepanu pöörata Tirtsu peenmotoorika lihvimisele, sest ta kipub vältima neid tegevusi, kus seda vaja läheb. Meil on kodus üks nupumosaiigi komplekt, millega tal küll meeldib mängida, kuid pigem nii, et mina panen nupud sisse ja tema lükkab välja. See komplekt on väiksemate nuppudega kui see, millest ma kirjutasin meie lemmikute mänguasjade postituses.
3-osalised pildikaardid kuuluvad traditsioonilise Montessori metoodika juurde. Netist võib neid leida nii tasuta kui tasu eest allalaadimiseks tonnide kaupa ja kõikvõimalikel teemadel. Sattusin hiljuti päris huvitava teemaga kaartide peale – vererakud ja immuunsüsteemi osad, sõbrapäeva ehk südamekuu eri!
Samast blogist leidsin veel pildikaarte (esialgses google drive vaates ei ole piltide kvaliteet kiita, kuid allalaetud failis on hea kvaliteet):
“Ja ongi lumi maas!”, tõdeb Tirts (2,5a) juba mitmendat hommikut aknast välja vaadates. Jeee!
Siin on pildike meie detsembrikuu lumememmest, mille Tirts maalis. Seni me oleme värvinud näpuvärvidega, kuid kuna nende hulgas valget värvi ei ole, siis otsisin kapist välja guaššvärvid, mis olin enda tarbeks ostnud – kõige suvalisemad supermarketi omad, väikestes purkides. See selleks, et valge värv sai meil esimese värvimiskorraga praktiliselt otsa. Kuid rohkem häiris mind nende värvide juures see, et nende mahapesemine ei olnud nii lihtne kui näpuvärvide puhul. Kas mitte-näpuvärvid ongi nii raskelt mahapestavad või on siiski kergemini pestavaid guašše ka olemas? Milliseid teie olete kasutanud ja kust ostsite?
Ja ongi uus aasta käes! Soovime teile mängude ja naerurohket uut aastat ja et ikka jaguks neid hetki, mida saate koos perega veeta!
Jagan teiega ühte kirjutist, kuidas tutvustada lapsele tema uut nukku, et neist saaksid parimad sõbrad. Siin on küll juttu nukust, kuid minu meelest saab sama loogikat kasutada misiganes mänguasja puhul. Ma olen tihti kuulnud lapsevanemaid ütlemas: “aga ta ju ei mängi mänguasjadega” või siis arendavate ja ilma kellade-viledeta lelude puhul: “need ei huvita teda, teda huvitavad ainult vilkuvad ja häält tegevad asjad”. Mina usun, et iga asja saab lapsele huvitavaks teha, tuleb ainult veidi ise vaeva näha. Nendest konkreetsetest näpunäidetest Loonalapse blogis peaks küll abi olema!
P.S. Veel on avatud Mutukamoosi küsitlus – millised olid teie lemmikud postitused möödunud aastal ja milliste teemade käsitlust ootate enam? See ju vana tõde, et blogijate parimateks motivaatoriteks on lugejatepoolne tagasiside 😉
See tegevus ei ole nõrganärvilistele vanematele 🙂
Mis teha kui õues ütleb laps kurvalt, et sooviks puuoksaga lumele joonistada aga lumi on ära sulanud? Mulle meenus kohe Montessori meetod tähtede õpetamiseks – kandik kaetakse liiva või muu puisteainega ja laps joonistab sinna oma sõrmega kujundeid.