Ülikooli ajal töötasin ma ühes puidufirmas ja müüsin aknaid-uksi. Mul on siiani meeles üks telefonikõne potentsiaalse kliendiga. Ta soovis saada hinnapakkumist ja ma palusin tal saata akende joonised – kasvõi oma käega kritseldatud, et ma teaks, kuidas on klaasijaotus ja soovitavad avanemised. Tema väitis kategooriliselt, et ta ei oska joonistada ja me vaidlesime sel teemal ikka mitu minutit. Ma ei mäletagi, mis see lõpptulemus oli, et kas ma suutsin teda veenda mõnda ristkülikut paberile panema, kuid siiani mäletan enda imestust, et kuidas saab keegi nii arvata, et ta ei oska joonistada nii lihtsat asja nagu aken.
